„Kastid on juhitud. Aga kes juhib jooni?“ Viis õppetundi konverentsilt „Võimatud projektid“

5. novembril, rahvusvahelisel projektijuhtimise päeval, kogunesid Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse projektijuhid ja eri valdkondade eestvedajad, et arutada, mis teeb suured ja keerulised projektid teostatavaks. Vastus oli üllatavalt ühene: hea plaan ja tehnilised lahendused on vajalikud, kuid määravaks saavad koostöö, selge kommunikatsioon ja julgus otsustada ka siis, kui kõike ei tea.
Konverentsil jagasid kogemusi avaliku sektori, ettevõtluse, taristuehituse, riigikaitse ja rahvusvaheliste algatuste juhid. Projektid erinesid eesmärgi, mastaabi ja keerukuse poolest, kuid ettekannetest jooksis läbi üks küsimus: kuidas panna eri osapooled ühise eesmärgi nimel tegutsema, kui kõiki riske pole võimalik ette näha? Kõlama jäid viis põhimõtet ja küsimust, mida oma projektis endalt küsida.
1. Juhi ka kokkupuutepunkte, mitte ainult vastutusvaldkondi
Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm tõi Sopi-Tootsi tuulepargi ja Rail Baltica näitel välja suurte projektide ühe keskse probleemi. Organisatsioonis on vastutusvaldkonnad tavaliselt selgelt paigas, kuid suurimad raskused tekivad nende vahel, seal, kus koostöö ja vastutuse jagamine ei ole üheselt mõistetav. Lauri esitas küsimuse: „Kastid on juhitud. Aga kes juhib jooni?“ Kui iga osapool keskendub ainult oma ülesannetele, kaob tervikpilt. Seepärast ei piisa töödest ja tähtaegadest: sama oluline on hoida eri meeskondade otsused, tegevused ja eesmärgid omavahel kooskõlas.
Küsimus Sulle: kes sinu projektis vastutab selle eest, et meeskondade otsused omavahel kokku sobiksid?
2. Mõõda loodud väärtust, mitte tehtud töö hulka
Eesti Loto tootearendusvaldkonna juht Reelika Ein rääkis organisatsiooni liikumisest projektipõhiselt arenduselt õppiva tooteorganisatsiooni suunas. Sellise lähenemise keskmes ei ole küsimus, kui palju tegevusi plaani järgi valmis sai, vaid see, millist tulemust ja väärtust need loovad.
Küsimus Sulle: kas sinu projekti aruanne näitab tehtud tööd või loodud väärtust?
3. Kaasa inimesed, keda muutus puudutab
Orkla Eesti turundusjuht Arnika Madal avas Kalevi brändi uuendamise kogemust. See on väljakutse, mis on tuttav paljudele pika ajalooga organisatsioonidele: kuidas teha vajalikke uuendusi nii, et säiliks senine identiteet ja inimeste usaldus. Nii Eesti Loto kui ka Kalevi näide kinnitasid, et edukas muutus eeldab selget arusaama selle eesmärgist ja oskust kaasata inimesi, keda muutus puudutab.
Küsimus Sulle: kas need, keda muutus puudutab, kuulevad sellest enne otsust või pärast seda?
4. Otsusta ka siis, kui osa infot on puudu

Keerulistes projektides ei saa kõiki asjaolusid enne tegutsemist välja selgitada. Seda teemat avasid eri vaatenurkadest maailmakoristuse algatuse kaasasutaja Anneli Ohvril, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna endine juht Anneli Lepp ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kategooriajuht Janari Kasemets. Anneli tõi välja, et väikese meeskonnaga on võimalik kiirelt tegutseda ja ellu viia sõna otseses mõttes võimatuid projekte, kui meeskonnaliikmed tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Maailmakoristuse kasv kohalikust algatusest rahvusvaheliseks liikumiseks näitab, kuidas selge eesmärk ja inimeste kaasamine võimaldavad ellu viia ettevõtmisi, mille ulatust on alguses raske ette kujutada. Kaitsevaldkonna projektid tõstatavad aga teise küsimuse: kuidas säilitada paindlikkus seal, kus nõuded ja protsessid on rangelt reguleeritud?
Küsimus Sulle: millise otsuse oled edasi lükanud, sest ootad infot, mida ei pruugigi tulla?
5. Käsitle riskijuhtimist pideva protsessina

Riskidega said osalejad ka ise lähemalt kokku puutuda. Tallinna Ülikooli tõsimängude dotsendi Martin Sillaotsa töötoas „VastuMeede“ katsetati riskide tsüklilist hindamist simuleeritud keskkonnas. Töötoa sõnum: riskijuhtimine ei ole ühekordne tegevus projekti alguses, vaid pidev hindamise, otsustamise ja kohanemise tsükkel.
Küsimus Sulle: millal sa viimati oma riskiregistrit uuendasid?
Projektijuht juhib eelkõige inimesi

Projektijuhtimise suurimad väljakutsed ei ole sageli seotud tehniliste lahendustega, vaid inimeste, koostöö, kommunikatsiooni ja otsustamisega. Konverentsi tugevus oli korraldaja, Gözell Haugi sõnul, valdkondade mitmekesisus: kuigi esinejate kogemused pärinesid väga erinevatest organisatsioonidest, jõuti mitmes küsimuses samade järeldusteni. Ka kõige põhjalikum projektiplaan ei taga edu, kui selle elluviijad ei suuda omavahel koostööd teha. Projektijuhi ülesanne on hoida koos tervikpilti, märgata osapoolte vahel tekkivaid takistusi ja aidata meeskondadel liikuda ühise eesmärgi poole.
Milline neist viiest põhimõttest on sinu projektides kõige keerulisem? Jaga oma kogemust.


