On igati arusaadav, et inimeste vahelise ühise töö, mille üheks vormiks on projektid, koostöö korraldamine projektimeeskonnas ja huvipooltega, eduks on vaieldamatuks eelduseks ühine keel, võiks öelda oskuskeel või ka erialane släng. Kuna projekte on väga erinevaid ja erinevates valdkondades, siis mõistagi tekivad teatud erisused ka ehituses, IT- ja teadusmaailmas, sotsiaal- ja noorsootöös, sündmuskorraldajatel jne.
Mõneti on igas ettevõttes või organisatsioonis, kes oma põhitegevuses projektipõhist lähenemist rakendab, vaja kokku leppida kõigis kasutatavates mõistetes, et nendest kõik osapooled ühtemoodi ja üheselt aru saaks. Aga kuna projektid on oma loomult erakordsed, erinevaid valdkondi katvad, siis on kriitiline ka üle kõigi valdkondade ühine arusaam – ühine mõistete baas.
Nagu kirjutavad Pasupulety Priyanka oma postituses ja Indeed karjäärinõustajad, et sõltumata sellest, kas oled poole kohaga projektijuht, alles alustav projektijuht, või juba kaua aega professionaalina projekte juhtinud inimene, siis ühisele mõistete baasile peab ikka ja jälle pilgu heitma. Projektijuhtimise terminibaasis (P3M, https://sonaveeb.ee/ds/p3m) on mõisted süstematiseeritud valdkondadesse organisatsiooni ning selle juhtimist ja valitsemist puudutava järgi, aga ka tööde, ajakava, eelarve, riskide ja kvaliteedijuhtimise põhjal. Et sellest sõnavarast üldiselt, konkreetsele valdkonnale vaatamata aru saada, pead muidugi rohkem õppima: koolis või iseseisvalt, näiteks raamatuid lugedes, teiste projektijuhtidega kogemusi vahetades, seminaridel ja konverentsidel osaledes või esinedes. Kui hakkad koostama oma organisatsioonis projektijuhtimise käsiraamatut, toimetad, tõlgid, õpetad, õpid projektidega seotud tekste, siis juhindu kokkulepitud mõistetest!
Paljud teadlased ja parimate praktikate jagajad toovad välja, et iga organisatsiooni enda projektijuhtimise käsiraamat on oluline just selle tõttu, et ühistes mõistetes kokku leppida. See on mõneti juba väga vana tõde. Jane Morgan toob oma 2000. aasta ettekandes välja, et sellised sõnad nagu „ärijuhtum“ või „verstapost“ võivad kõigile tunduda triviaalsed ja üheselt mõistetavad terminid, kuid on ka ühe ettevõtte erinevates osakondades tihti kasutuses veidi erinevas tähenduses. Näitena võib esitada juhtumi, kui ühel töötajal paluti kokku kirjutada „projekti visand“, siis ta kirjutas valmis kena ja üldise tulevikutoote kokkuvõtte ilma finantsilisele tasuvusele tähelepanu pööramata. Ülemus leidis, et kirjutaja on ilmselt ebakompetentne, et pooliku töö saatis, kuigi tegelikult oli asi just selles, et vastava märksõna all mõistsid erinevad inimesed erinevaid asju. Või ka näide, kus vahetähtajaks esitatava raporti sisu näevad erinevad osapooled erinevalt.
Ka IT projektides tuuakse tihti välja, et tellija ja teostaja ei räägi sama keelt, muuhulgas ei kasuta ühistes projektides ühist terminoloogiat. Rahvusvahelistes projektides on samuti oluline ühine mõistete ruum, ja seda enamasti inglise keeles. Nagu kirjutab Moira Alexander ajakirjas CIO, siis projektide juhtimine ja meeskondades töötamine on väga mitmetahuline oma erinevates kompetentsides, mis on ühtlasi ikka rakendatud mingis konkreetses tegutsemisvaldkonnas, kas suures rahvusvahelises või väikeses kohalikus ettevõttes, tava- või virtuaalkeskkondades, kas tippjuhina või tavatöölisena töötades. Sellele vaatamata võidavad kõik, kui omatakse ühist terminoloogiat, mis puudutab erinevaid dokumendivorme, projektijuhtimise protsesse ja teadmisvaldkondi.
Meie projektijuhtimise terminibaasis (P3M, https://sonaveeb.ee/ds/p3m) on mõistetele toodud ka ingliskeelsed definitsioonid ning terminid, ikka pädevatest allikatest. Projektide, programmide ja portfellide juhtimise mõistete ja terminite baas (P3M) on loodud erinevate rahvusvaheliste eeskujude ja Eestis juba varasemalt loodud lähedaste valdkondlike sõnastike baasil. Lisatud on ka kasutusnäited eestikeelsetest materjalidest ja vabalt kättesaadavatest veebimaterjalidest. Kui tahad panustada, siis liitu meie terminoloogia töögrupiga. Mis on sinu arvates projektijuhtimise terminoloogias suuremad väljakutsed?
PS!
Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. 2023. a seisuga on Sõnaveebis kokku rohkem kui 120 oskussõnastikku ja terminibaasi. Alates 2019. aastast korraldab Eestis terminitööd Eesti Keele Instituut. Terminitööd toetavad Eesti Keele Instituut ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Taavi Tamberg, 31.01.2024