VUCA maailm
Anna Nositš
EPMA juhatuse liige, koolitaja ja konsultant
Kõik me unistame maailmast, kus valitseb stabiilsus, kindlus, lihtsus ja selgus. tänapäeva reaalsus on aga selline, et tuleb elada teises maailmas, mis on: ebastabiilne, ebakindel, keeruline ja mitmetähenduslik. Sellise maailma jaoks on ameeriklased välja mõelnud erilise termini - VUCA maailm. VUCA on ingliskeelsete sõnade ebastabiilsus (volatility), ebakindlus (uncertainty), keerukus (complexity) ja ebaselgus (ambiguity) lühend. VUCA on maailm, kus prognoosimine ei tööta ja plaane on raske saavutada. See on hulluks läinud maailm.
Ebastabiilsus - olukord muutub kiiresti ja ettearvamatult, nende muutuste põhjal pole võimalik ennustada tulevast olukorda või kavandada tegevusi.
Ebakindlus on olukord, kus toimuvad suured häirivad muutused. Ja mineviku tundmine antud olukorras ei aita ennustada tulevikku: tuleviku kindlaksmääramine on äärmiselt raske.
Keerukus on olukord, kus paljud raskesti mõistetavad faktid, põhjused ja tegurid liituvad probleemidega.
Ebaselgus (mitmetähenduslikkus) - olukord, kus on raske vastata küsimustele "Kes? Mis? Millal? Miks?".

Endise stabiilse maailma strateegiad, ehk kõik olemasolevad strateegiad, on olnud tõhusad pikka aega ja neid on kasutanud rohkem kui üks põlvkond. Nende strateegiate rakendamine on alati olnud etteaimatav ja viinud kavandatud tulemusteni. Põhiülesanne seisnes olemasolevate strateegiate õigse valimises.
Kuid VUCA-maailmas tekkis vajadus töötada välja uued VUCA-strateegiad, mis aitaks kiiresti lahendust rekonstrueerida ja kohandada, mis võimaldaks majandusüksusel tõhusalt reageerida väliskeskkonna põhimõttelisele muutusele. VUCA kontseptsiooni rakendati esmakordselt ameerika sõjaväes. Sõjaliste operatsioonide varieeruvus on armeede liikumiskiirus; sõjaliste operatsioonide pildi on muutnud üsna raskeks kiirete liikumiste, reaktiivhävitajate ja tuumaallveelaevade olemasolu. Ebakindlus on etteaimamatuse puudumine, ehk võimalus väliste jõudude sekkumiseks, mis võib sündmuste käiku muuta. Keerukus tuleneb suurest lahinguüksuste arvust, vajadusest neid hallata, teha seda kiiresti ja tõhusalt. Ebaselgus on pidev valeinfo oht, mis moonutab pilti toimuvast ja põhjustab valesid otsuseid. Esimesena märkas neid jooni käitumisteaduste doktor, kolonel Stefan Garros. Tema ülesanne oli vastata küsimusele: kuidas käituda, kui lahinguolukord pidevalt muutub. Ta pakkus välja VUCA kontseptsiooni, mis kirjeldas toimuvat suurepäraselt.
VUCA kontseptsioon kogub populaarsust üle maailma. See on jõudnud ka ettevõtlusessse, eriti tehnoloogia- ja tarbijaturgudele. Maailm on muutunud globaalseks ja kõik muutub väga kiiresti. Uus aeg nõuab ka teisiti mõtlevaid ning käituvaid inimesi. Paremini kohanevad uue reaalsusega sellise psühholoogilise tunnuse õnnelikud omanikud, nagu ebakindluse sallivus. Need, kes oskavad otsustada olukorras, kus lähteandmeid pole piisavas koguses ning pole võimalik ennustada, kuidas sündmused edasi arenevad - ehk planeerimisel ja otsuste tegemisel on suur risk.

Arvukate uuringute kohaselt on ebakindlaid olukordi hästi taluvatel inimestel paindlik meel ja kõrge intelligentsus. Nad suhtuvad arusaamatusse olukorda mitte hirmu, vaid huviga, kuna tundmatu stimuleerib nende vaimset tegevust ja kujutlusvõimet, sest see on nende jaoks suurepärane võimalus midagi uut luua. Üldiselt on need psühholoogiliselt küpsed inimesed või, nagu psühholoogid ütlevad – täiskasvanud inimesed. Kuid VUCA väljakusetele on olemas ka VUCA vastused! Need on:
Vision (visioon)
Understanding (arusaamine)
Clarity (selgus)
Agility (paindlikkus).
Visiooni koostisosadeks on suhtlemine, usk ja keskendumine. Suhtlemine on vajalik, et pidevalt informeerida ning tekitada tegevustele tähendust, et inimesed saaksid aru, kuhu ja miks nad lähevad. Usk endasse ja teistesse. Keskendumine on olukorra tagamiseks meeskondade kõikide jõupingutuste koordineerimine ning õigetele arenguvaldkondadele keskendumine. Arusaamise olulisteks märksõnadeks on uudishimu, empaatia ning avatud meel. Uudishimu - esitage küsimusi (juhendage). Empaatia - mõista, mis inimestega toimub, millised on nende lootused, ootused, hirmud ja soovid. Avatud meel - uute ideede, võimaluste pidev uurimine, pidev mõtisklemine ja konstruktiivse kriitika otsimine.

Selguse saavutamiseks tulevad kasuks lihtsustamine, intuitsiooni olemasolu ja süsteemne mõtlemine. Lihtsustamine on üleliigse kõrvalejätmine, et näha asja olemust. Intuitsioon on teadmiste andi kasutamine ilma põhjenduseta, usaldades oma sisemist tunnet ja kogemusi. Süsteemne mõtlemine, ehk probleemide vaatamine globaalsest vaatenurgast (dünaamiline süsteem, interaktsioonide süsteem ja üksteisest sõltuvad osad).
Paindlikkus, ehk agiilsus, on oskus kohaneda kiiresti muutuvate tagajärgedega ja teha enesekindlalt otsuseid. Innovatsioon on paindlikuse oluline osa ning viimase aja tähtis võtmesõna - õppige vigadest ja otsige pidevalt uusi viise, kuidas oma tegemistes paremaks saada. Andke võimalusi, andke volitusi, koostöö on alati parem kui range kontroll; andke meeskonnale vabadus luua, et saavutada suurepäraseid tulemusi.
Kasutage süsteemmõtlemist ja intuitsiooni;
analüüsige trende;
looge diagramme ja teekaarte (roadmap);
tehke tootekaarte (productmap) ning intellektuualkaarte (mindmap);
olge loomingulised ja mõelge väljaspool kasti;
olge valmis vajadusel oma mõtlemisparadigmat või vaatenurka muutma;
kasvatage riskitaluvust ning pöörake rohkem tähelepanu meeskonna, klientide, sidusrühmade ja nende ootuste juhtimisele.
On aeg hakata ülesandeid uuel viisil ellu viima!